God is stronger than my _____

See oli selle reede noorteka teema. Jumal on võimsam kui mu _____. (täida tühik) Millest on Jumalam võimsam, mis mind hästi ei pane tundma hästi või mis on minu komistuskivi aga millega suudab Jumal mind aidata. Täitke lünk. Eelmine noortekas me läksime mere äärde, võtsime kivi, kirjutasime üles millest on Jumal võimsam ja viskasime selle merre ära. Kaugele. Tehke palun sama, isegi kui te pole usklikud. Miski mis te tahate et enam teid ei vaevaks, võtke kivi ja pange see kirja sinna ja visake kaugele merre. Täitke lünk :) (PS. Ma ei ole valmis maailmale ütlema mis minu kivil oli kirjas)

No mida asja

WTSF mul on nagu nii pikad romaanid need viimased postitused tulnud, siirad vabandused selle eest :D Loodan, et kesiganes mu blogi loeb, leiab sellest huvitavat lugemist endile. Ausalt, ma ei arva, et seekord seda ainult endale teen, toetajaskond on vägagi hea omadus blogil ;) Palju toredam on kohe seda kirjutada :D

Ma vahel mõtlen, et olen kunstiinimene...

Mulle meeletult meeldib oma lõbuks laulda erinevaid laule mis ma raadiost kuulen. See pole kunst. Aga see, et mulle meeldib oma meloodiad, oma tehnikaid ja erinevaid kiikse-kääkse oma hääles proovile panna, vot see on juba midagi rohkem kunstipärast :D  Mulle meeldib vahel oma häälele väljakutse teha, vahel mulle meeldib aga lihtsalt omaette laulda. Mulle meeldib, kui elul on muusika taga, jällegi suurem kontroll elu üle :D Aga mulle meeldib kõvema häälega laulda ka sellepärast, et ma veidi oskan ka laulda :D Ma suudan laulda seda, mis standardnormis ette näeb ja ma suudan ka omapoolset eripära tuua ja see on kunst :D See on lausa anne. Aga samas on alati momente kui ma näen kedagi, kes on osavam ja küll siis on tuju mõnda aega maas, eriti siis, kui sina üritad sellel alal ka konkureerida võib-olla ükspäev... (kuigi konkureerimine iseenesest pole ise üldse kunst)

Mul veidi huumorisoont on ka :D Aga mitte kõige parem muidugi, aga seda võib ka andeks/talendiks nimetada, mis on ka tegelikult kunst. Samuti on ka näiteks tantsimine, näiteks mina ei oska kohe üldse tantsida :D aga selle ma elan lebolt üle, pole kunagi osanud tantsida, valssi ka mitte :D Aga see et sul on pidev vajadus tantsu järele ja et sa tahad näha oma keha liikumas ja parandada ja olla teiste liikumisest jne inspireeritud, siis see on ka kunst. Samuti aitavad kõik kunstid mis üldse on (neid on ikka väga väga palju siin maamuna peal) ühte teist ala kõige rohkem. Kunst kunst. See mis sa paberile paned. Oma enda ihuga teed mingi abivahendi kas pliiatsi, pintsli jne-ga ja jätad põhimõtteliselt kuhugi kaua kestva jälje. Mis ei jää vaid mällu, vaid see on seal samas, sellel paberil (vms).

Mulle meeldib ka kritseldada kuigi ma tean, et see anne mul nii tugev ei ole, see kujundite või/ja kujutluspildi paberile panemine. Aga ma omajagu ikka oskan julgen öelda :D Kui mul on suurem töö, millele ma keskendun siis ma vahel üllatan ennastki oma oskustega. Aga samas, mõneti on kõik see elust, tantsimisest, laulmisest ja teistest elu kunstidest inspireeritud. See kunst ei ekisteeriks teiste kunstidega. See on aus tõde. Kunsti üldse kiputakse alahindama. Seda ei tohiks teha. Igasugune kunst on meie kehade ja meie meelte tõlgendus mitte just küll alati meie nägemustest, aga meie meeltest. Meis lasuvast kunstist. Nii palju on kunsti maailmas, kõik ei pea olema just 'professionaalne', et olla kunst! Pidage seda meeles! Kunst on kunst, kama kaks mis hinnaga! :D

Siis kui miljon asja korraga meile pähe kukub...

Teate neid momente kus kui miljon asja lihtsalt koguneb sinu sisse, halbu asju ja siis mõne aja pärast kui liiga palju saab see kõik plahvatab?!!! Ma usun et me kõik teame, minul lähiaegadel pole olnud aga mingi paar kuud vb kuu aega tagasi oli küll absoluutselt selline tunne nagu kõik halvad asjad minu elus on eesmärgiga mind allapoole kukutada kuni pole enam ühestki asjast kinni haarata. Väga vastik on kui kõik asjad, mis sulle tähtsad elus on kogunevad kui ühte tõrvakatlasse mis keeb sinu halbadest tunnetest ja sündmustest toitudes... Sellest tundest on meeletult raske lahti saada, aga samas see tuleb tagasi jälle ja alati ning alati ta tuleb tagasi.

Elu on tõepoolest vahel kummaline, sest ma ei kujuta ette, mikspärast ma peaksin nii kurb üldse olema. Siis kui ma kõik kõva häälega välja ütlen iseendale, siis ei tundu enam miski nii hull. Aga samas kui inimesed on ümber ja siis inimeste teguviis ja sinu enda mõtted lihtsalt hakkavad tiirlema su peas edasi-tagasi ja enamasti ignoreeritakse. Kuni see loomulikult siis pilgeni täis on ja oma piiripunktini jõuab ja kõik mis sulle vähedigi tähtis on on kadunud. Kadunud ja kadunud. Asjad juhtuvad mida lihtsalt ei suuda selgitada. Mille vastu võitlemiseks me end ette valmistame kuigi me juba teame et iga kord on erinev. Aga siiski on see meie loomuses püüda valmistada end ette halva jaoks.

Miks me ei julge sõpradele rääkida tihtilugu? Sest nemad ei saa aru ja paratamatult on nad seotud sinuga, niiet teie suhtlemine võib tundmatuseni muutuda niipea kui midagi palju hullemat on tulemas, millest tekiks isu neile jagada. Nad lihtsalt ei vaata sinu poole samamoodi. Nii kaua kuni tundud kellegile ühtemoodi inimesena ollakse sinu vastu ühtemoodi, aga nii kui asjalood teistpidi on siis millegipärast miski muutub. Nendes, mitte sinus. Ja on nii raske aru saada mis nii teistmoodi on, milles siis asi on? Mu välimus võib olla teine, minus võib olla sinu jaoks midagi uut, kuigi vahel on need asjad mis minus juba ennist olid millest sa lihtsalt ei teadnud enne, minu iseloom võib olla muutunud. Aga mikspärast peaksid inimesed kartma olla nemad ise minu juures? Siis kui ma nendega ise pahandan, siis ma loodan, et nad saavad aru, et mind miski häirib. Aga nad ei tohiks siiski kuidagi teistmoodi minuga käituda, sest mina mäletan neid nii nagu nad olid. Ja kui asjad ei ole enam nii nagu nad olid siis just niimoodi sõprussuhted lahknevad. Või peab teistmoodi suhtlema nende inimestega. idk. Aga mu iseloom ja põhiline enamus on minu juures ikkagi sama! Niiet miks paar sõna üldse nii palju loeb? Miks see muudab nii radikaalselt meie sisemist arvamust teisest kuni lausa piirini, kus sa isegi ei taha enam kedagi usaldada, kuna keegi ei usalda enam sind?

Miks peaksin mina elama kartuses, et miski tuleb? Ta tuleb niikuinii ja teadmine et ta tuleb või isegi millal ta tuleb ei muuda suures perspektiivis midagi, sest elu tegelikult ei saa ette planeerida. Ei saa lihtsalt, see on sisuliselt võimatu nohh, ja seetõttu me peame olema valmis asjadeks sellel hetkel kui nad tulevad, mitte ennem kui vaja. Sest kogu elu energia ei tohiks minna selle peale kuidas end ette valmistada selleks, et sul oleks paar päeva vähem järjest halb tuju. Fuck you, sest newsflash - niikuinii on keegi, kes selle halva tunde jällegi tekitab ja siis on küll hea kui on energiat sellega tegeleda. Energia tuleb ja läheb. Kui seda säilitada proovid siis see kui aurub aegamisi ära. Kord peab laskma veidigi oma rõõmu minema, vabatahtlikult just. Sest siis sa aktsepteerid õnnetusi mis on tulemas ja oled isegi üllatunud, kui rahulikult sa suudad nendega hakkama saada, kui nad tulevad. Kõik on kõik ja kõik on kõigi kõik kõigele ja kõigelt kõige kõigele kõike on kõike kõigele olemas. Ma kasutasin ainust sõna mis sobib kogu maailma jaoks. Me oleme kõik - Ja me peaksime rohkem kokku hoidma. Unity is everything. ;)

Kõik.

Betty su laulmine on nii perf... Eriti siis kui samal ajal mikker pähe lendab.

Yup, see juhtus täna, see püstiseisev mikker kuhu sa laulad salvestamiseks sisse jne jne. hahaha ma sain räigelt naerda reaalselt POLE OLEMAS LIHTSALT :D appi ja ma suutsin end veel eile ukse taha lukustada. Jah. Kell 23 öösel läksin vanaema juurde ööseks ja järgmine päev Anijale minek ka viisil, kuidas kunagi varem käinud pole. Yup. Ikka minuga juhtub :D Hahaha õnneks kõik on korras, jõudsin kohale :D . Tänane laulmise proov kus ma sisse laulsin oli küll palju palju parem kui eelmine kord kui ühte teist osa laulsin, aga see oli juba teine kord ka. Ma tundsin et ma suudan juba paremini ja ma oskasin valmistuda ja ma olin NII üritanud lihtsalt :D Ja ma olin üksi niiet selline iseseisvam tunne oli juba kah :D Ja bändiga proovi oli lihtsalt ülim teha. Nad on nii prood. Ma täiega kadestan neid sest see oli täiesti vinge täna lihtsalt nii metsas kui lahe :D Bass ja trummid ja kidra ja siis Rixi laulmine oli lihtsalt eriliselt vinge :D Pillimeeste naljad on küll veidike metsa poole, aga elab üle, sest ega Riho jobu pole, nii palju tean :D Aga ülilahe oli täna hahaha Andres on super lahe (kes mind laulmas salvestas) ja tundub kogu grupist kõige vingem olevat :D Kirsti on ofc ka lahe, saad aru. Kas saab keegi veel olla sama badass nagu Kirsti? Naine ja mängib bassi, ja üldse mitte halvasti :D Mulle hakkab see laulmine/proovides käimise värk juba täiega meeldima jne jne :D <3 music :)

Diibid mõtted

Ma armastan Jumalat ja Jeesust. Nad on me päästjad. Minu silmis. Aga siiski ma tunnen et ma koguaeg vean neid ja kogu maailma kellele ma üritan seda usku näidata alt. Ma tunnen nagu ma tuleksin võrreldes paljude teistega sellisest kohast... kust on võimalik tervena välja tulla... tead küll, siis kui sul on 15 kuulikindlat vesti ja Tunnete kaitsja ja muidu muid vajaolevaid leiutisi, mida pole olemas. Ma tahan et Jumal aitaks mind. Vabastaks mind sellest allasurutud vihast mis mulle noorest saati juba piinanud on. Mis mind ajapikku neelanud on. Mis mind on ajapikku sundinud nägema maailma ja võrdlema halbu külgi, mitte häid külgi. Mis on sundinud mind üle vaatama maailma headest külgedest ja lihtsalt... mdea olema negatiivne kohati. Aga ma olengi juba selle sisse kasvanud. Aga mul oleks aeg kasvada sellest välja. Sest ma suudan. Ja mind aitab ülim vägi selles. Ma ei saa enam maailma asjade peale nii negatiivne olla. Ma võin, sest kõik on, aga teised ei ütle nii julmalt välja nagu mina. Minust õhkab vahel hullumeelsust ja negatiivsust, nt asendusena kreisi ja hüperaktiivse asemel - mis mulle vb nii väga ei meeldi. Ma lihtsalt loodan et asjad juhtuvad nii et ma saan lõpuks chill olla. Ja ma saan öelda et ma olen chill. Ja ma ei halvusta enam teisi nende elu üle. Sest ma küll ütlen et see ei ole väga tore vnii, aga ma tegelikult ei ole vihane nende peale. Kui teised omavahel ütlevad et appi kui veider ja mis tal viga on siis mina olen see kes ütleb, et järsku peaks proovima temast aru saada? Kõik väärivad võimalust. Samas see on juba teine asi kui nad ei kasuta seda võimalust või teevad haiget pigem. Aga kui keegi teeb halvasti, ma näen nende tegudes ennast ja kuidagi kauguses saan neist aru.... siis... siis ma olen üks andestavamaid inimesi üldse. Siis kui neil midagi halvasti on. Sest tihtipeale on asjad hullemad kui me arvame, ja sellistel momentidel on vaja kedagi, kes teaks ja saaks aru. :) Ma ei taha aga et need inimesed teaksid seda. Sest ma olen see kes on bitch, ja keegi peab bitch olema kelle peale saab viha välja elada. Sest siis on hea teistel, ja teisi on palju rohkem kui mind. Inimesed, kes suudavad kogu maailma ükspäev õnnelikuks teha :) Ohh mul tulevad pisarad silma, sest maailm on nii õilis asi! Inimesed unustavad ära selle ja ei hinda seda, aga see on tähtis, väga tähtis... sest isegi kõige meeleheitlikum... Kõige raskeim ja vastikuim elu on väga väga imeline, kõige imelisim asi terve maa ja ilma peal :)

Ajaa veel meelepäraseid ja unistavaid laule (Owl City :3)

Appikene

Minu blogi ei tohiks kunagi anda massidele lugeda. Haha, ainult omavahel. Ja kui satub massidele siis pole tegelt isegi nii hull, aga lihtsalt mõned teised blogid on nii palju paremad ja mõtekamad kui minu teismelise jama. Minu arvamus haha

Don't make me sad, don't make me cry...

Cause you and I... we were born to die...

Kummitab, sorry rahvas, see lugu on ülihea lihtsalt.

Ma olen rõõmus hetkel, aga ma kardan ühte asja... oma allergiaid. Veidi. Ma unustasin tabletid maha kui ööseks Mähele jäin ja mul hakkas halb. Ma olen õnnelik et und üldse sain, aga ma kardan et Kevad kordub. Kevadel kui mul oli niimoodi halb ma võtsin kõik tabletid mis ette jäid sisse (mingi 4-5 erinevat allergia või astma tabletti) korraga ja nii paar korda nädalas mingi kuu vältel. Sest ma ei oskanud muud. Ja see tundus täpselt õige olevat... Praegu olen võtnud nagu peab 1 tablett iga päev v üle päeva v 2 korda päevas kuidas kunagi. Aga... Ma ei taha nii et ma ei suuda oma tervise üle otsustada... kui ma võtaks tablette piisavalt palju siis oleks mul veidi parem mõnda aega... ma ei tea miks ma nii mõtlen. See häirib mind väga, aga nõnda see hetkel jääb. Ma üritan praegu 2 tabletti korraga, aga ma loodan et asjad liiga hulluks ei lähe, ma pole depressiivne inimene, ma olen pigem tõusu ja mõõna inimene. Lihtsalt ma ei tohi lasta end käest jälle ära... miks ma üldse seda siia blogisse kirjutan? Sest tahan vist sellepärast ikka :3

It's all for you...

Ma suht olen alati oma sõpru kaitsnud, kui keegi midagi halvasti neile hakkab ütlema. Isegi kui see pole mu sõber, aga ma arvan, et see inimene lihtsalt ei ole seda mitte kuskilt otsast väärt, mida öeldakse tema kohta. Siis ma ei taha seda kuulata, ma lihtsalt võtan vastu sõimu avasüli, sest need inimesed lihtsalt ei tea millest nad räägivad. Enamasti mina ka ei tea, kuna tihti kui ma vaidlen asjadele vastu siis tegelikult ma olen samal arvamusel nendega. Need inimesed ei pea teadma, et neist on taga räägitud ja see kindlustab selle, sest see paneb inimese tundma halvasti. Aga kui on see keegi... kellest pole olnud võimalust taga rääkida, siis ma ei keeldu. Ma vahel üllatan ennastki inimeste suhtes, keda olen n-ö salaja kaitsnud - Andrea, Mona...vb keegi veel. Liiga palju halba asja pole hea. See on olnud minu instinkt alati. Ma olen küll eelnevaid inimesi taga rääkinud, aga ka kaitsnud. Ma ei tea miks tegelikult, need inimesed pole minu päris sõbrad.

Sõbrad on mulle alati kõike tähendanud. Keegi, kes mind ei karda, keegi, kes vaatab minu veidrustest üle. Keegi... kes suudab oma pilguga mulle tõtt rääkida sõnadega haiget tegemata ja keegi, kes suudab olla seal siis kui seda inimest on vaja. Mina võin nende samade inimeste vastu olla täielik bitch, sest nii ma lihtsalt olen, ma ei saa end parata. Tegelikult ma hoolin neist inimestest. Mina olen see, keda peab dešifreerima. Kas ma räägin tõsiselt või naljaga? Kas ma solvun või mitte? Kui ma solvun, siis ma algul ei ütle, aga pärast ei suuda ma kiusatusele vastu panna. Ma ei taha et keegi arvab et ma olen solvav või valelik või haigettegev. Või see kes KÕIGES alati süüdi on. Sest ma ei ole, MITTE KEEGI EI OLE.

Ma tahan olla kellegagi sõber, kes suudab olla SÕBER. Ehk toetav. Mitte kõigest inimene kellega vahetunnis juttu ajada. Keegi keda ma tahaks kaitsta. Praegu. On võrkpallist tekkinud need inimesed ja võrreldes nende sisu oma praeguste 'sõprade' sisuga, siis see ei ole võrreldav, kuna need niinimetatud 'sõbrad' täielikult kahvatuvad selliste inimeste kõrval. Roberta on siis erandiks, ta kullakallis ikka mulle!

Sõber on ka see keda ma ei karda kallistada, kellele lähedale minek ei ole kartus v mida awkwardi. Miks see tähtis on? See näitab täpselt kui avatud sa oled inimesele, kes sinu 'sõber' on. Ja neid inimesi kellega ei tahaks teha nii, neid on hirmutavalt palju....

Võrkpallilaagri viimane päev

Võrkalaager oli mul 1-10. juulini. See oli vinge :) Oioi ja mis lahedaid asju seal kõike sai tehtud - Olin JAKKKOTER-i tiimis, ehk samas tiimis kahe aski kuulsusega (kui see peaks midagi tähendama lol :D) ehk siis T = tom ehk kitseliha ja O = oskar ehk ossukar :D

Eieiei, tegelikult oli veel selline pull lugu, et selles vahetuses oli 27 poissi ja KÕIGEST 6 TÜDRUKUT! :D Üsna hullumas olime ju tegelikult :D haha

Olime igatahes ühes toas. Ja järv oli fucking kilomeetri kaugusel ja mäest VÄGA JÄRSULT alla (Thanks a lot Life) ja suht lebo oli. 2 korda päevas trenn 2 tundi trenn ja õhtune üritus ka. Vaevu oli aega puhkamiseks, aga piisavalt et saime kord majakaaslastega minna kohvikusse ja vaadata veidi ülevõlli kiikumist, kuulda kaugustest Oti kontserdit ja peale selle jõudsin läbi Harry Potter and The Order of The Phoenix-i (750 lehekülge, enne laagrit olin alles 180 lehekülje juures). Siin laagris oli nii tore - me hoidsime 100% kõik kokku ja nii nii niii niii niii niii niii niiii niii nii nii nii tore oli lihtsalt see laager :3

Igatahes siis viimastest päevadest laagris. Me eriti ei suhelnud poistega laagris (va. meeskonnas ja siis Jackie vestlused Hansuga + kes teda feissis lisasid jne, aga midagi erilist polnud) kuni mingi kell 12 eelviimaane öö. Jackie ja Liisa ütlesid et ma läheks keskmiste poiste tuppa 3 minutiks. lol. Aga nemad ei lasknud sisse. Aga läksin siis tagumiste poiste tuppa. lol. Olin 3 minti ära. No siis 3 tükki tulid meie tuppa kaasa. Normid olid, mängisime kaarte jms :D :D Aga Ralf ilmselgelt tahtis Isabeli :P :D hahhaha Betty mis teksti sa ajad, Betty LOL

Ok igatahes viimane päev oli hoopis teistmoodi. Lõkkeplats oli 3 km kaugusel. Japp. Tagasi saime auto autohaaval Marko autoga (Marko on meie tüdrukute treener) jõudsime üsna hilja tagasi mingi 12-ks olid kõik tagasi. JAKKKOTER võitis! :D Ha, igatahes öörahu oli viimane öö tegelt alles 2-e paiku. No igatahes. Me tahtsime õue minna spordisaali kaudu korraks. Hingama õhku. Ofc. Marko nägi ja me mingi nagu et Jajaa, me pillasime sendi kõigest maha no prob :D Haha, kui loll vale :D XD Kui targad me oleme. Igatahes olime mina Liisa ja Jackie. Ja siis üks poiss Hans kes loopis saalis korvpalli. Ja Marko hakkas meile rääkima. Et ... No ütleme nii et see hetk oli nagu filmis - Et ta ei saagi meid arvatavasti treenida järgmine aasta. See vestlus meie nelja vahel oli pikk ja vestluste vahepeale kuulda taustaks korvpalli põrgatusi. Ei tea midagi. Aga 90% tuleb meile uus treener ja vb isegi ei toimu trennid enam samas kohas ka. Ma alati sisimas põlgasin veidi Markot, kuna ta tundus just see tüüp kes ainult neid vaatab ja hoolib neist, kellel on tulevikupotensiaali. Aga see aeg, mis tundus tunde pikk oli esimene kord kolme aasta jooksul. Ja see oli liigutav. Ja kurbustunne tekkis. Et kõik jälle muutub. Täpselt nagu filmi või raamatu lõpus.

Jäime kõik vara magama arvestades, et meil oli viimane öö ja hilisem öörahu. Hommikul ärgates... oli selline... Külm. Lõpu tunne. Et see kõik saab läbi. Mis ta saabki. Ma kujutan et nii tunnevad inimesed kui nad 9-nda klassi lõpetavad. Mina arvatavasti nii kunagi ei tunne, kuna selline asi ei tundu lihtsalt nii suurepäraselt tähtis mulle. Aga siiamaani iga kord kui ma olen trenni vahetanud on see olnud Minu valik ja mina olen see kes lahkunud on. Nagu tavaliselt. Aga nüüd... Raske oli seal laagris veel need viimased tunnid olla. Eriti pakkimise lõpul, kui kõik ruum tühi oli. Olen kodus ja ma ei ole veel päris lõbu saanudki. Aga see ei jää sinnapaika, see lõbu veel tuleb, ma korraldan nii :) Igatahes ma ei tea mis sellest saab, aga igatsema jään küll trennis neid nalju jms. :D Nii kahju küll...

Mõtlesin, et paneks selle Facebooki...

Jahh, ma tahtsin seda kirjutada Facebooki:

Kurrile meeldib mind üles äratada nii, et ta silitab oma ninaotsa ja pealage vastu mu põske ja siis nii käib edasi-tagasi nurrudes ja üritab mind üles äratada. Täna juhtus nii, et ta tegi mulle lausa haiget - Ta pea on nii kõva et kui ta mu põse vastu läks ma ütlesin AI ja ehmatasin ta minema vist. ups :D

Ja siis ma mõtlesin et Betty, mingi vigane oled või, inimesed reageerivad üle et appi kui veidrat teksti ta paneb. True dat :D

Paar lõbusat videot ka, mis teie tuju tõstavad :)

BRICK HOUSE IN FAMILY FEUD:

 DREAM JOB IN SCRUBS:

BAKE A CAKE:

Высоко ehk Kõrgele

Räägin siis sellest loost siin:

Esiteks, see inglise keelne kiri aitab aru saada vene keelest paremini (ja sõnadest, see pole õnneks nii raskete sõnadega)... Aga need sõnad on nii sügavad ja väga hea tähendusega sõnad on koos siin :) :) Peale selle pole asi ainult sõnades, see lugu on musikaalselt ülihea, ja mind sellest ümber ei veena küll mitte keegi :D

Teiseks on sellel laulul üldine suur tähendus mulle, ma tahtsin selle lauluga seotud jutu kirjutada sinna videole kommentaariumisse, aga mul tuli 80 tähemärki liiga palju, see on peaaegu pool Tweeti :D :D Igatahes ma kirjutasin selle loo Painti ümber, sest pildile mahub ära, aga ükskõik kuidas ma ka ei proovinud (niisama, panin sulud jms vahele sinna, eraldada tähed), ei lasknud youtube panna mul seda linki sinna video kommentaariumisse. Aga pohh see, ma saan vähemalt paarile oma blogi lugejale seda näidata siin:

 Üldiselt on mul ka väga hea tuju täna, sest tänane grill ja chill Kalju kiriku noortekatega oli väga väga väga väga väga tore ja aitas mul puhastada neid HAIGEID tekste sealt laagrist enda ajust välja...(UNUSTA BETTY JUBA, UNUSTA! :D) Igatahes oli täna taaskord koos Kaljukatega selline uuendatud tunne, et olen taaskord oma meelt värskendanud ja nagu puhanud ja puhas ja hea enesetunne :) Siiamaani pole veel kordagi kahetsenud nende kokkusaamistel käike. Täna õhtu nendega oli lihtsalt nii super et see mahuks siia ära küll, aga ma TÄNA küll enam ei viitsi seda rääkida, seda pidi nägema ja kohal olema. Mulle tekib vaikselt tunne, et ma päriselt kasvangi lähedamaks Kalju inimestega. Ma tõesti tahan olla rohkem nagu nemad, ma imetlen nende pühendust nende usule ja Jumalale, samuti nende iseloomu ja kuidas nad ilmselgelt teavad, mida nad elult soovivad ja on igati oma valikutega rahul ja kuidas nendega olles kõik kuidagi lihtsalt... laabub :) Kavatsen ka suvel minna English campi, mida aitab Siibak korraldada ja ka Kalju noorte laagrisse :) :) Nendega läheb minu enesekindlus ja heaolutunne samuti kõrgele kuni tähtedeni :) :) Elu on nende nimestega nii super duper! :) :) :)

Ülevaade siis kutsest (enamused nende kutsed on sarnased ainult igakord on teistmoodi kohane tekst :D)

JUMALA HEA PÄEV!

Ma kopeerin teksti, mis ma Retule kirjutasin KUNA SEE ON MAAILMA PARIM JA PIKIM JA LAHEDAIM JUTT MAAILMAS! (Rõhk sõnal pikim :D)


Päev: Ohh, no me saime kella 12-ks kokku Kaljukatega (mina, siim, annika, käti helerin ja niklas) kes ei ole aktiivis. Ja siis need kes on aktiivis (nt. Lisete, Helina, Hellika, Sven-Joonatan, Rait, Mai, Hannela täna. nt), nendele oli öeldud et on Kaljus koosolek. Pfff. Siim tegi nihukese asja et tegi neile n-ö vihjetega mängu seal Kopli/Vanalinna kandis, et alguses oli seal Kaljus selline ülesanne et peab mõtlema kaljust laulu välja (nad tegid Macarena oma sõnadega hahah) Siis olid ühes punktis kus nad said mingit münte vms... (kohe alguses oli öeldud ey neil on seda raha vaja pärast), igatahes siis oli minu unkt ühe basseini moodi asja juures, kuni max 30 cm sügav haha igatahes ma olin 1 euro väärtuses (Kaljust antud) münte visanud sinna basseini põhja ja nad kõik läksid neid korjama hahaha no siis nnad said raha ja siis läksime veel NII palju rääkida apppiii :D

No ja siis läksime veel šhenelli tiigi äärde, kus Siim oli ühe puu otsa riputanud õhupalli (pisikese) mille sees oli järjekordne paber joonistusega, joonistusel olid trepid :D

No ja siis juba nad hakkasid nihelema et´te kindlasti viskate meid veepommidega jms :D haha, kahju neile sest neil oli õigus :D hihihi Siim ja need hiilisid nurga tagant ja hakasid pritsima vett ja üleval oli veel Käti ja Niklas kes loopisid veepomme haha ja lõpuks saadud üles siis lõppes see ära. Järgmine vihje oli Guitar hero

haha Annika kohe ütles et see oli random :D

Igatahes see koht kus see hakkas toimuma polnud kaugel ja annika kõndis ees sinna, aga konksuga oli asi :D hhaa. Igale ühele anti ns puue, ehk Kurt, Tumm, Pime, Sügava nägemispuudega (ehk eriliselt tumendavad prillid :D) Üks oli ühe jalaga, üks isegi ninata ja üks käteta :D

Haha, huvitav ;D o

paar aitasid pimedat, paar aitasid jalatut ja ülejäänud said ise vägagi hästi :D

igatahes edasi me olime jälle seal teiselpool kust näeb teisele poole alla. Seal seletati et Guitar hero on selle kitarriga mida nad kaasas on kandud. Jah, nad peavad mingi loo laulma selle kitarriga ja üritada paar senti teenida hah, mingi jumala loo tegid, raha kpll ei saanud

edasi läks siis nii, et läksime oleviste torni ja nendest treppidest üles jms ja kõige tippu. Seal oli teistele järgmine vihje - leidke Käti. You guessed it. Leidke alla vaadates käti teiste täüppide seast :D

Kõik teadsid et tal oli roheline seelik jms, niiet nad otsisid teda. Ta oli tELliskivi trammipeatuse lähedal mingi punasevalge keerudega ttoru kõrval ja väga hästi isegi näha :D

Haha no me läksime alla ja seal oli vihje - rong lahkub (sisesta aeg) ehk 15 min pärast. Jõudsime täpselt rong ja eelnevalt kogutud raha pidid nad kasutama piletite jaoks :D :D

No ja siis jõudsime lahesalude juurde (kus kalju noored on alati teretulnud :D) ja seal sõime grillliha ::) :) mmmmmm lecker

(olen kõige äärmine paremal pool :D)

Igatahes siis olime seal mingi 2 tundi (mõned läksid ka vahepeal ära jne) ja mina läksin kell 6 ära.

Õhtu: Ma jõudsin vabaka juurde. MA NÄGIN CIANNE'I !! ÄÄ ma kartsin et ei saa teda Kalju pärast näha JA MA IKKAGI SUUTSIN TEDA ÄRA NÄHA :D :D :D

:d

No me saime sõnaotseses 2 minutit rääkida sest tal kohe buss läks jne :D No kui ma linnas tagasi olin läksin vaatasin oma järgmise bussi, nr 40 minekuajad. No siis käisin sollis kiiresti ära ja jõudsin minutipealt 17:38 bussi peale...

Ohh kui palju juttu :D

Edasi läheb veel hahahahha :D :D

nr 40-ga ma k,oju ei saa ja

Ma olin küsinud Lahesalude juures Svennult et kas ta läheb ka sinna Rootslaste piiblikooli omade ärasaatmispeole (keda me eile nägime)... Seda juttu ma ei viitsi alustada küll haha :D Igatahes Siibak jahh, küsis kas mul on kellegi kontakt, aga juhtus nii et kontakt läks kaduma mul ja siis ta andis mulle ühe Kristi nr-i, keda ma ei ole kunagi näinud ega ei tea kes ta ongi aga pidi nende välismaalastega tegelema :D

No helistasin talle ja olin küsinud kuidas sinna kokkusaamisele saada jms ja väga ilusasti aitas - saatis mulle pildid ja kõik no ma jõudsin kohale ja kõik need rootslased, taanlane ja belglane nad olid kõik seal ja väga tore oli nendega! :D :D nii tore, pärast tuli veel mingit 3 eestlast lving room kogudusest ja siis see sama kristi astus korra läbi :D Sai lahedaid mänge mängitud ja head teksti oli ka kuulda Ja siis kui ma otsustasin ära minna siis enamused tulid tegid kalli kalli :D :D :D Ohh mullejäävad need näod küll tükiks ajaks meelde kuigi me arvatavasti kunagi enam ei näe! Aga üks toredamaid päevi üldse. Eriti sp et oli kindlalt plaanis minna maailma päevale et näha cianne'i ja siis see jäi katki ja ma suutsin ta ikka kogemata ära näha  :D

MILLINE PÄEV! Ja kõik osad olid Jumalaga koos, üksinda sai oldud õnnelik ja koos seltskonnaga veelgi õnnelikum! :3 Elu on lill :)

Ohsa milline päev! :D

No alustame kirjandusest. Hakkas 2 kirjanduse tundi. Ja mina annan kaks tööd kohe, ehk kaks 1-te saab parandatud otsemaid (mis mul olid vihikus olemas aga õps polnud veel näinudki). Igatahes edasi läks päris naljakalt: Ma ütlesin, et mul on referaat saadetud.Õpetaja avas selle meili minu ees. Käige väga väga väga kaugele, sest tal oli õigus: SEE REFERAAT EI LÄINUD LAHTI ÕPETAJAL JA MUL ON 1 SEES!!! Ugh... aga siis.... tuli mul mõte. :D . Et kuna mul referaat on arvutis, siis vahetundide vahepeal lähen paar peatust Paekaarest bussiga alla Kadriorgu, võtan läpaka, kus mul info kõik olemas on :D ja siis tagasi paekaarde. No big deal. Kell oli 10:42 kui sain tulema koolist. Peatuses näitas kell 45, buss tuli alles 54. No selge siis (BTW see vahetund oli veel söögivahetund ka). Mul oli üks vihiku tekst veel kirjutamata, mida pole isegi ekoolis kirjutatud et pean tegema aga õpetaja meenutas et see peab olema tehtud. Niiet mul on peatuses aega seda kirjutada. Päris pikk tekst tuli, isegi kui bussi sain kirjutasin aina edasi, kuni buss minu peatusesse jõudis, siis lõpetasin. No siis ma läksin koju, võtsin tomatit, kommi kaasa kooli, läpaka (koos toitejuhtmega ofc) ja internetipulga MINT :D (Nopromo) No kui ma kooli jõudsin... No ma arvasin et vb max 10 min jään hiljaks kella 11-seks tunniks. Tegelikult jäin isegi 26 min hiljaks :D No ja siis ma näitasin selle ära ja ikka sain 3-e selle eest, lebo. Muidu ma sain mingi 15 min olla läpakaga vahetunnis uhkeldamas ja see oli superlahe :D :D Igatahes näitasin bussis kirjutatud teksti ka ära ja sain lausa 5-e selle eest :3 :D Veerand ja aasta tulid kokku 3, sest ma ei viitsi raamatuid lugeda. :D :D :D See mu krüptoniit, kui ma oleksin Superman :D

Ohh halb on möödanik :D

Ma olin nii kurb, aga siis kaks kena inimest veensid et mul ei ole midagi viga, :D nii hea tuju nüüd (Kiitsid mu laulmist minu sundimise peale :P)

Jama on küll see et mul 1 ja 1 ja 1 ja 1 ja o kirjanduses, kõige randomimas aines ekoolis sees on. Esiteks ma ammu saatsin referaadi ära, absoluutselt pole minu süü, kui persse see õps pole seda kätte saanud veel [sorry et pahane aga reaalselt homme kella 4-ks pannakse hinded välja!], (selle o kavatsesin homme vastata) kaks 1-te on raamatute tööd. Vabandage väga kui mulle raamatute lugemine ei istu eriti raamatud mis on maailma depressiivsemad jms, Mina elan vaid fantaasiaga üle nii vabandan selle pärast! (not) See viimane 1 on üldse täiesti random tunniülesanne millal ma ei olnud vist tunniski kohal! Ning kui ma mõtlesin et no vaatame mis see on et teen järsku kohe ära, siis tunnikirjelduses on kirjas vaid Utoopia. Nagu mida fakki ma sellega peale peaksin hakkama? Ekool ja informatsiooniallikas?!!! :D Jah, aga mitte kunagi nii kuidas vaja on! :D :D :D

Heilo

Hey! Olen Betty ja ma pole kuri! Olen lahedaid ja huvitavaid ja üldse palju oma elus näinud ja kogenud, mida mitmed ette ei kujuta. Ahh mida ma ajan, ette kujutada on kõige kergem üldse :D :D

Igatahes ma tahan teha blogishh. Kuhugi pean kirjutama.
Elu on mind räsinud ja mida iganes veel :D Tähendab mul selline depressiivne tekst hetkel siis sp et täna oli vastik päev, üritan järgmised postitused paremad teha :) (Impressing myself)