Wednesday, July 31, 2013

Don't make me sad, don't make me cry...

Cause you and I... we were born to die...



Kummitab, sorry rahvas, see lugu on ülihea lihtsalt.

Ma olen rõõmus hetkel, aga ma kardan ühte asja... oma allergiaid. Veidi. Ma unustasin tabletid maha kui ööseks Mähele jäin ja mul hakkas halb. Ma olen õnnelik et und üldse sain, aga ma kardan et Kevad kordub. Kevadel kui mul oli niimoodi halb ma võtsin kõik tabletid mis ette jäid sisse (mingi 4-5 erinevat allergia või astma tabletti) korraga ja nii paar korda nädalas mingi kuu vältel. Sest ma ei oskanud muud. Ja see tundus täpselt õige olevat... Praegu olen võtnud nagu peab 1 tablett iga päev v üle päeva v 2 korda päevas kuidas kunagi. Aga... Ma ei taha nii et ma ei suuda oma tervise üle otsustada... kui ma võtaks tablette piisavalt palju siis oleks mul veidi parem mõnda aega... ma ei tea miks ma nii mõtlen. See häirib mind väga, aga nõnda see hetkel jääb. Ma üritan praegu 2 tabletti korraga, aga ma loodan et asjad liiga hulluks ei lähe, ma pole depressiivne inimene, ma olen pigem tõusu ja mõõna inimene. Lihtsalt ma ei tohi lasta end käest jälle ära... miks ma üldse seda siia blogisse kirjutan? Sest tahan vist sellepärast ikka :3

No comments:

Post a Comment